Reflektsioon kursusele Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud

Kursuse lõpureflektsioon hõlmab endas küsimustele ausalt vastamist ja enda sisse vaatamist kursuse lõpuks.
Kommenteeriks oma õpilepingut kursust läbides - kindlasti sain ma lisateadmisi õpikeskkondade osas, kuid ma arvan, et pärast kursust tuleks materjalid veelkord süvenenult läbi lugeda, et kogu info talletada ja seda edaspidi vajadusel kasutada. Kursuse jooksul sain palju uut informatsiooni, samuti kinnistusid kontseptuaalse disaini oskused, mida eelmisel aastal just õppisin.

Eesmärke ma ei saavutanud kahjuks täielikult, kuna töö- ja ajaplaneerimine ebaõnnestus. Tutvusin kursuse blogiga ning uute õppematerjalidega, kuid ei suutnud hakkama saada kõikide koduste ülesannete õigeaegse postitamisega. Tagasisidest olin huvitatud, kuid seda jagus napilt.

Kursusekaaslaste blogide kommenteerimise olen vaid "vajadusel" enda jaoks märkinud ja ilmselt ei teinud ma sellest vajadust, mistõttu jäid minu poolt blogid kommenteerimata.

Olen õpilepingus tsiteerinud: " Oma saavutusi hindan eelkõige enesetunde järgi - kui tunnen ennast hästi, siis on järelikult kõik õnnestunud. Kui südametunnistus piinab, on midagi tegemata jäänud. Ehk siis praktilisemalt olen rahul oma blogipostituste ja sellele eelnenud ning järgnenud tegevustega ning täitnud need õigeaegselt." - nimelt võin käe südamele pannes öelda, et hansu läbiviidud e-kursustest on see esimene, milles ma lõpuni vastu olen pidanud, kuid südametunnistus jäi mõne postituse puudumise pärast (samas lugesin üle, oli 7 postitust olemas, järelikult kriteeriumid täidetud) kripeldama.

Ma usun, et minu jaoks töötavad ühest küljest reeglid, kuna siis sunnin ennast tööle, kuid vahenädalad ja natuke kergem "režiim" minu enda jaoks ei toiminud hästi, kuna sellega unustasin antud aine tööd tegemata ning seadsin tööelu esiplaanile. Tugevad küljed on südametunnistus, mis sunnib mind tööle, kuid nõrgad küljed on kindlasti aja planeerimine ning töö jaotamine. Paraku ei ole ma endale kindlat graafikut suutnud teha, et oma asjadega võrdväärselt tegeleda.

Järgmisena peaksin läbima ajaplaneerimise kursuse.

Üldiselt kursusega jäin rahule, kuigi viimane osa jäi osadele gruppidele veidi arusaamatuks. Saan aru, et meie grupil oli eelis mõne teise grupi ees, kuna kaks grupi liiget olid eelmisel aastal läbinud kontseptuaalse disaini kursuse. Vaba ajaplaneerimine võimaldas ka "kummi venitada", et õpingud stressirohketeks ei kujuneks.

Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud. Tehnoloogiad ja standardid.

Selge on see, et standardeid on vaja igasuguste seadmete ja rakenduste toimimiseks mitmetes keskkondades, mistõttu neid aretataksegi.

Meelde jäi tõetera, et tihtipeale kestab standardite arendamine kauem kui arvatakse, kuid neist on ka kasu. Mulle tuli SCORM tuttava sisupaketina ette, kuid lähemalt ma seda uurinud ei olnud.

Nii palju kui mina aru sain, sobivad mulle kõige lihtsamad standardid, mis on avatud õpiobjektide puhul kasutatavad (metaandmed, voogedastus jne).

Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud. Õpivõrgustik

• Koosta enda jaoks raamistik, mille põhjal erinevaid õpivõrgustikke saaks võrrelda (s.t. näitajad, mille alusel kahte võrgustikku võrrelda)
• Uuri natuke lähemalt seda “õpivõrgustikku”  ja võrdle seda meie kursusega kui ühte võimalikku õpivõrgustikku.

Nagu paljud kaasõpilased on arutlenud, arvan ka mina, et õpivõrgustik on omamoodi sotsiaalne võrgustik, mis keskendub ühe eriala/aine/huvitava teema õppimisele.
Minu kriteeriumid õpivõrgustikule on järgnevad:
Juht (õppejõud, mentor, õpetaja) - võib olla, aga ei pea olema. Tema roll pigem sekundaarne, tegevuste suunamine.
Inimressurss, kes moodustab õpivõrgustiku. Minu nägemuse järgi on see õpilased või üliõpilased, kes õpivad samal kursusel või sama ainet, nemad moodustavad omaette võrgustiku. Sinna võrgustikku kuulub kindlasti ka mentor.
Keskkond, milles õppetöö toimub. Selleks võib olla ükskõik milline paik, ei pea tingimata klassiruumidesse surutud olema. Abiks interaktiivsed vahendid, mis hõlbustavad erinevates paikades elavate (üli)õpilaste õppimisvõimalusi.
Veebikeskkonnad - suletud/avatud. Õppetöö toimub veebikeskkonnas, mida on võimalik jälgida. Selleks võib olla suletud keskkond, nagu WebCT, Elgg, IVA vms, aga ka avatud, õpilase enda valitud keskkonnad (blogid, wikid, veebilehed). Avatud veebikeskkonna eeliseks on kasutatavus ka väljaspool (üli)kooli, mis toob uusi huvilisi ja uusi ideid. Keskkonnas alustab tööd kõigepealt mentor, kes annab õpilastele ülesandeid ning tagasisidet. Õpilased reflekteerivad või koostavad ise õppematerjale kursuse tulemusena.
Taoline veebipõhine keskkond peaks olema arenemisvõimeline ning sisaldama uuendatud informatsiooni.

 PLENK 2010 ja Õpikeskkonnad ja Õpivõrgustikud võrdlus.

Teema - mõlemal kursusel sarnane temaatika.
Inimressurss - PLENK 2010 hõlmab suuremat seltskonda kui opikeskkonnad.
Kättesaadavus - mõlemad keskkonnad on veebipõhised, võimalik ligipääs erinevatest maailma paikadest. Eestikeelse kursuse osaks on ka ülikoolis kohal käimise.
Veebikeskkond - mõlemal juhul avatud keskkond, esimese kursuse puhul võimalik sisselogimine.
Ressursid - Esimesel juhul erineb kursus selle poolest, et osalejad suhtlevad iganädalaselt veebis ning üldjuhul kirjutatakse foorumisse. Teisel kursusel on oluline ka inimeste nägemine vähemalt kord kuus ning blogide pidamine.

Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud. Personaalne õpikeskkond.

Magistriõpingute alguses meeldis mulle väga, et enamus õppejõude opereerib avatud õpikeskkonnas. Tõele au andes ei ole ma vajanud väga sisselogimist, et oma õppematerjale presenteerida. Mulle tundub, et enamus sisselogimisi on siiski htk projektide raames valminud keskkondade testimisega seoses ning ka neid oleks saanud läbi viia avatud õpikeskkondades.

Sotsiaalse meedia roll minu õppetöös on märkimisväärne, kuid kogu kupatust ei ole ma kokku võtnud  mitte sotsiaalsesse järjehoidjasse ega ka vooagregaatorisse, pigem eelistan seda oma läptopist brauseri tööriistaribalt jälgida. On olemas küll Google'i vooagregaator, kuid seda ma unustan jälgida.

Põhiosa õppetööst toimub minu õpiblogis blogspot.com-i abil. Blogidel on üldse suur roll IMKE magistriõpingus, kuna rühmatööd on samuti koondatud blogidesse (kas wordpress või blogger, eelistatakse kahte varianti). Samuti kasutavad õppejõud oma blogisid õppeülesannete edastamiseks või tagasiside andmiseks.
Teine variant õppejõudude poolt on olnud wikiversity beta versioon, mis on samuti avatud õpikeskkond ning kuhu saavad liituda ka väljaspoolt tulnud õpilased, kes on huvitatud teadmiste saamisest.

Otsingusüsteeminan kasutan Google Scholarit ja tavalist Googlet, samuti erinevaid veebiallikaid, sh. materjale (pdf, doc, html, jne). Samuti ei saa mööda vaadata Youtubest Vimeost ja muudest video vaatamise allikatest, mis sisaldavad erinevaid häid õpetusi. Neid vahendeid saab vistutada ühtlasi ka blogisse.
Vistutamisega seoses tuleb meelde ka esitluste "pilv" SlideShare ja dokumendi"pilv" Scribd, kuhu on nii mõnigi vajalik materjal salvestatud või mida on õppejõu poolt soovitatud. Ühisdokumentide tegemiseks oleme eelistanud grupitööna Google docs keskkonda, samuti erinevate vormide koostamiseks. Need kõik on sotsiaalsed vahendid, mis võimaldavad kasutajatevahelist kommunikatsiooni.

Kommunikatsioonile edasi minnes on kaks põhilist vahendit skype ja msn, mida kursuse raames kasutatakse kas koolikaaslastega suhtlemiseks või probleemide lahendamiseks. Samuti eelistan vajadusel kasutada veebipõhist meebo.com suhtluskeskkonda, kuhu saab integreerida nii msni, skype kui ka facebooki ja muude keskkondade suhtlusvidinad. Otse loomulikult on kasutusse läinud ka tavaline mobiiltelefon, kui arvutit ei ole läheduses.

IMKE kusustesiseseks keskkonnaks on oma loodud wiki pbworksis, mille haldamine lükkub ideaalis põlvest-põlve edasi. See sisaldab vajalikke lugemismaterjale ning erinevat kursuste infot, sh. keskkondi, viiteid ja muud olulist. Ei või unustada ka kursusekaaslaste andmeid (nimi, meiliaadress jm). Keskkond on kinnine, et andmed lihtsalt ei lekiks ning sissepääs ainult administraatori loaga. Kursuse suhtlus toimub skypes, wiki foorumi vidin Nabble'st ei toiminud nii hästi kui oleks  lootnud.
Ainete planeerimise kalender on Google Calendari hallata, mis toob mugavalt kogu toimuva info arvutiekraanile.
Samuti on kasutuses Facebooki IMKE kommuun, kuhu saab erinevaid teateid postitada ja vestlusi pidada ning ei või ka unustada twitterit, milles erinevad kursusekaaslased olulisi uudiseid postitavad.

Kui lisada inimfaktor ja esemed personaalsele õpikeskkonnale juurde, siis Kehrwiederi kohvikus toimuvad koosolekud ja vestlused annavad õppetööle palju juurde nagu ka loengutes toimuv infovahetus, kuid sel aastal on antud faktorit veidi väheseks jäänud. Samuti käivad õppetöö juude raamatud, mida aeg-ajalt erinevalt e-materjalidest füüsiliselt raamatukokku kohale minnes laenutada tuleb.

Kokkuvõtteks peaks ütlema, et minu personaalne õpikeskkond on üsna interaktiivne, välja arvatud vooagregaator või ühisjärjehoidja. Õppetöös sees olles olen valmis katsetama erinevaid keskkondi, kuid päris mitmed on aja jooksul jäänud tähelepanuta. Põhiline toimiv õppevahend on minu peamine õpiblogi blogspotis, kuigi erinevate ainete raames oleme pidanud ka teistesse blogidesse kirjutama (grupiblogi, lepress jne).
Üldjoontes on see õpikeskkond avatud, kui välja arvata iCampus, mis nõudis sisselogimist ja oli kinnine välissilma jaoks. Ma olen enda loodud õpikeskkonnaga rahul, kuigi seda võiks koondada vooagregaatoriga, et oleks ülevaade asjadest olemas. Samas on mul võrreldes esimese aastaga vähem kursuseid, mis võimaldab kõigel silma peal hoida.

E- portfoolio. Viies nädal.

Lähtudes viiendas nädala kodutööst hakkasin mõtlema, milline võiks minu e-portfoolio olla ja mis eesmärgil ma seda koostaks.

Tiigrihüppe poolt korraldatud Digitiigri koolitusel koostasin esimest korda e-portfooliot, kuid kahjuks ei suuda ma meenutada tarkvara nimetust. See oli spetsiaalselt õpetajatele (kui ma õigesti nüüd mäletan) koostatud tarkvara CV koostamiseks.

Ma keskendun oma portfoolio loomisele, kuna hetkel mul teadlikult koostatud e-portfooliot ei eksisteeri. Õpiportfoolioks võiks tinglikult nimetada seda blogi, kuna siia on koondatud postitused erinevatest ainetest ning mõni üksik aine on jäänud väljapoole antud blogi.

Kuna ma töötan õpetajana ning õpetaja ametis on tähtis osa enesearendamisel, mis on omakorda kasulik kategooria tõstmisel, siis kavandan ma oma e-portfoolio just selle mõttega, et kokku koguda materjal, mis oleks vajalik minu karjääriredelil edasi liikumiseks ning oleks ka CV-le täiendavaks materjaliks.


Materjalid, mis on vajalikud e-portfooliosse sisestamiseks.



Riigi teatajas on kehtestatud õpetajate atesteerimiseks vajalikud nõuded, millest ma oma järgnevas analüüsis ka lähtun: 

• tõendid koolituste kohta, mille ma läbinud olen (koolitusel ülestähendatud märkmed, mõtted, ideed ja muud materjalid); koolitusi tuleb läbida 160 tunni ulatuses 5a jooksul,
• tõendid/kogemused koolis/vabariigis toimunud olümpiaadide korraldamisest või neis osalemisest; õpilaste juhendamisega seotud kogemus,
• pedagoogilise praktika juhendamisel saadud kogemuste ülestähendamine; võimalusel ka praktikandi kogemus,
• uurimistöö retsenseerimise/juhendamise kogemus,
• konverentsidel ja muudel taolistel üritustel esinemised (teema, sihtgrupp, rahulolu jne)
• loodud publitseeritud õppevara avaldamine,

Milliste vahenditega ma oma portfoolio loon.

Keskkond, kuhu ma oma portfoolio loon peab olema lihtsalt kasutatav ning visuaalselt nauditav. Kindlasti saab seda lihtsalt muuta ja see võib seetõttu olla ka lihtne veebilehekülg, mis on kergesti navigeeritav.
Mulle endale meeldib Weebly kodulehe süsteem, kus on mul olemas ka nii-öelda CV-laadne leht (lähemal meeldetuletamisel üsna mahukas), kuid ma olen selle olemasolu veidi unarusse jätnud. Samuti sobib selleks ka näiteks lihtne kodulehe formaat nagu Wix.com (vt. Ingrid Maadvere portfooliot).

Weebly lehele lisasin oma cv, SlideShare ettekanded, mille olin teinud kooli mitteametliku haridustehnoloogina töötamisega seoses, ning samuti väikese ülevaate sellest, mida pean enda elus oluliseks.

Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud. Kolmas nädal.

Jäin küll rongist maha, aga järjepidevuse mõttes teen siiski oma selle nädala ülesande ka ära.

1. Baseerudes oma eelmisel nädalal defineeritud õpikeskkonna definitsioonile mõtiskle sotsiaalse meedia vahendi(te) üle kui potentsiaalse õpikeskkonna võimalik(ud) koostisosa(d). Millised on sotsiaalse meedia eelised õpihaldussüsteemide ees ning millised on sinu arvates peamised probleemid nii õppija kui ka õpetaja/õppejõu vaatenurgast?

Sotsiaalse meedia vahendite eelised:

Kindlasti avatus ja tihti väike või üldse puuduv haldustasu. Õpilastel on võimalik keskkondadele hõlpsalt ligi pääseda ning oma õpikeskkonda mugavalt täiendada vastavalt nõutud töödele. Väga hõlpsalt leiab keskkondi, mis ei nõua mingit haldustasu ning kuhu saab lihtsalt uusi postitusi lisada.
Sotsiaalne meedia lubab piire laiendada, mis lahti seletatuna minu mõistes tähendab seda, et lisaks õpilastele/üliõpilastele saavad loodud kursuse materjale kasutada ka väljaspoolt kooli huvitatud inimesed õppematerjale kasutada ja huvilised loodud ideid kommenteerida. Blogipõhine õppegrupp moodustab homogeense blogosfääri, mis hakkabki postituste ja kommentaaride harmoonial põhinevalt toimima.
Andmed asuvad veebis, st. mujal kui enda arvutis. Neid ei pea salvestama lisakettale, vaid keegi teeb salvestamise töö Sinu eest juba ära. Inimesel on võimalus salvestada oma digitaalset materjali erinevatele "pilvedele", mis säilitatakse tema eest.

Sotsiaalse meedia vahendite puudused:

Privaatsuse puudumine. Sellistest keskkondadest on hõlbus leida inimeste personaalset infot (enesetutvustus, e-post jne) ning seda kurjasti ära kasutada.

Kindlasti on neid inimesi, kellele ei meeldi avalikkusele oma mõtteid kajastada, mistõttu neid võib segada avatud õpikeskkonna loomus ning nad võivad keelduda oma loodud sisu publitseerimast. On kogemus ühe üliõpilasega, kes avalikkuse ees postitamise vastu võitlemiseks saatis oma kodutööd õppejõule meili kaudu. Siit tuleneb ka autoriõiguse probleem. Näitest tulenevalt võime oletada, et üliõpilane kartis oma ideede vargust, mida on üsna lihtne avatud õpisüsteemide kaudu teostada.
Kõige maalähedasem probleem on vast internetiühendusega tekkinud probleemid, mis takistavad koolitööd tegemast, kuid need takistavad ka kinnistes keskkondades tegevuse toimumist.

Minu jaoks on sotsiaalmeedia vahendites siiski rohkem positiivseid külgi, sest kui tihti ja kui kauaks see internet ikka ära kaob. Pigem on sotsiaalmeedia abil ikkagi võimalus uurida vajalikku infot (seda eelnevalt sõelast läbi lastes, mis on adekvaatne või mitte) ning teada saada erinevate inimeste käekäigust, kuid leidub ka neid inimesi, kes teevad teiste üle nalja, et nad omavad näiteks Facebooki kontot või peavad blogi.

Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud. Õpikeskkonna definitsioon.

1) Õpikeskkond on koht, kus tegeletakse õppetegevusega. See võib olla ükskõik, milline koht või internetikeskkond, milles olles omandatakse uusi teadmisi. Õpikeskkonad võmaludavad õpilastel end mugavalt tundes (aga ka vahest teadmatult õppides) õppida.
Selles aines käsitleme kindlasti veebikeskkondi, mis on mugavalt struktureeritud ning võimaldavad nii õppida, õpitut peegeldada kui ka tagasisidet saada.

2) Õpihaldussüsteemidest olen põgusalt kokku puutunud Moodle'iga, IVA-ga, VIKO-ga ja iCampusega või eestikeelse eCampusega (ega neil kahel peale keelelise erinevuse muud vahet ei olegi).
Ma analüüsiks neid viimaseid, kuna need on uusimad.

Positiivne taoliste õpihaldussüsteemide puhul on sotsiaalvõrgustiku mudel, mis võimaldab inimestel saada automaatset tagasisidet nii antud keskkonnas kui ka meili teel. Lisaks on seal võimalus faile lisada ja õppejõuga otse vestelda, samuti muude lisavidinate (kommuunid, grupid jms) lisamise võimalused. Kuna tegemist on ELGG-iga, siis olen enne selle süsteemi "maigu" suhu saanud just Koolielu portaalist, milles on võimalusi vaat et rohkemgi kui antud õpihaldussüsteemides.

Negatiivse poole pealt jäävad taolise keskkonna võimalused siiski kasinaks, ning sinna ei ole integreeritud automaatse tulemuse genereerimise võimalust, samuti paigutuvad sinna asetatud failid väga ebamugavalt järjestusse. Tundub, et antud keskkonda on vaja põhjalikult tuunida, et sellest asjalik õpihaldussüsteem saada.

Mulle meeldib kõige rohkem ehk IVA, mida sai Tiigrihüppe koolituse ajal proovida, see tundus väga loogiline ja mõnus hallata, kui Moodle jäi tiba keeruliseks, aga see võib tuleneda asjaolust, et mul oli seda väga vähe aega õppida. VIKO on väga suurte puudujääkidega algeline õpihaldussüsteem ning vajab massiivset täiendamist nagu iCampuski. WebCT-ga ei ole mul isiklikke kokkupuuteid olnud.

Õpikeskkonnad ja Õpivõrgustikud. Õpileping.

Minu personaalne õpileping:

Ma soovin lisateadmisi õpikeskkondade osas, et oma teadmisi eelkõige töös rakendada ning teistega jagada. Õpivõrgustikud kaasnevad õpikeskkondade loomisega ning nende tööle rakendamisega, seega on osa õpikeskkondadest ja samuti minu huviorbiidist.

Õpiprojekti eesmärkideks on antud teemavaldkonnas pädevamaks muutuda, et teisi juhendada antud temaatikas just haridustehnoloogilises valdkonnas. Usun, et saan antud kursusest juurde nii mõndagi uut ja kasulikku.

Eesmärgid saavutan õppematerjali tutvumisega ning selle läbitöötamisega. Tegevused järjestaksin nii:
1) Kursuse blogiga tutvumine
2) Uue õppematerjaliga tutvumine, selle läbitöötamine
3) Koduse ülesande õigeaegne postitamine ajaveebi
4) Tagasiside lugemine, teiste kursusekaaslaste blogipostitustega tutvumine, et saada uusi ideid.
5) Vajadusel kursusekaaslaste blogide kommenteerimine

Vahenditeks on õppejõudude poolt pakutud materjal, lisamaterjal veebist (raamatutest), samuti kursusekaaslaste blogid. Kindlasti leidub ka päriselust näiteid, mis illustreerivad pakutud materjali.

Oma saavutusi hindan eelkõige enesetunde järgi - kui tunnen ennast hästi, siis on järelikult kõik õnnestunud. Kui südametunnistus piinab, on midagi tegemata jäänud. Ehk siis praktilisemalt olen rahul oma blogipostituste ja sellele eelnenud ning järgnenud tegevustega ning täitnud need õigeaegselt.


Tulevikuks märgin ära:
Reflektsioon (kursuse lõpus) – Mis minu jaoks töötas ja mis mitte? Miks? Mis on need aspektid, mille kallal pean veel vaeva nägema? Mis on minu tugevad ja nõrgad küljed? Mis ma peaksin järgmisena tegema?

Õpikeskkonnad ja Õpivõrgustikud. Enesetutvustus.

Tutvustan ennast õpingukaaslastele.

Eestikeelse tutvustuse lisan siia teist korda, sest esimese modifitseerisin inglisekeelseks ja duubeldasin seda kevadise kursuse jaoks. See tutvustus on kursuse nimega õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud tarbeks.

Niisiis, minu nimi on Maibritt ja õpin Tallinna Ülikoolis teise aasta magistrandina interaktiivset meediat ja teadmuskeskkondi. Töötan Pärnu Ühisgümnaasiumis võõrkeeleõpetajana alates 2001. aastast ning hobi korras aitan kolleege haridustehnoloogilistes küsimustes.
Minu koolitee on enamasti kulgenud koolis, kus ma töötan. Vahepeal põikasin Tallinna Pedagoogikaülikooli inglise ja prantsuse keelt õppima ning sekka ka tilgakese informaatikat, kuna vaba aega oli jalaga segada. Sellest tekkis ka hilisem magistriõpingute huvi just arvutitega seotud valdkonnas.

Eraelus kasvatan peaaegu 6-aastast poega ja naudin elu!