Töö allikatega, viitamine ja viidete haldamine e-õppes. Teine nädal.

Kõigepealt videokonverentsist.
Kuna mul on õnnestunud osaleda päris mitmel videokonverentsil, ei oleks see olnud minule uus kogemus, kuid tutvumise mõttes oleks see päris lahe olnud. Kuna ma ei saanud osaleda, olin loengul samal ajal, siis vaatasin konverentsi ajalugu.Meelids ka Hansu üles pandud vooagregaator NetVibes, kuskohast saab enda blogisse pandud uusi kommentaare lugeda :)

Nüüd aga asja juurde:
http://viitamiskursus.wordpress.com/2010/04/19/teine-nadal-folksonoomia-ja-uhisjarjehoidjad/

Põhimõtteliselt on blogi ka omaette folksonoomia-allikas. Oma blogile olen lisanud päise allamärksõnapilve, et õppejõududel ja lugejatel oleks mugav mu blogis orienteeruda, sest endalegi üllatuseks on minu nn. õpiportfoolio arenenud väga laiahaardeliseks peegeldamise ja tööde esitamise keskkonnaks. Kuna mulle meeldib kirjutada, siis kasutan meelsasti oma blogi mõtete kajastamiseks ja seetõttu vajan kursusetööde märksõnadega eristamist.Visuaalse naudingu lisamiseks olen erineva sagedusega esinevad märksõnad pannud suuruse järjekorda.

Delicious vs. StumbleUpon.

Delicious on mulle tuttav keskkond, alustasin deliciousiga mitu aastat tagasi, kui selle veebiaadress oli veel lahedal kujul www.del.icio.us.Põhimõtteliselt delicious on lihtne vahend veebiaadresside salvestamiseks, nende märksõnastamiseks, teiste huvitavate veebiaadresside otsimiseks jne. Sotsiaalmeediat on sinna ka lisatud, nagu ka loengumaterjalidest lugeda võis.
Kui ma StumbleUponi avasin, siis ei saanud hästi aru kuidas see veebilehti salvestab, aga see oli natuke mõnusama keskkonnaga (samas keerulisem) kui delicious. Olles visuaalselt atraktiivsem, toimis see Firefoxi aplikatsiooni abil, mida ma ei tahtnud alla laadida. Ma avastasin ühe keerulise mooduse, kuidas brauserisiseselt seda kasutada, kuid kas ma tahan nii palju aega raisata? Võin öelda, et tallatud rada on kergem käia, ehk siis delicious on lihtsamalt üles ehitatud ja seda on mugavam kasutada. Selleks ei pea ma alati toolbari installeerima, et lehekülgi salvestada (kuigi mul on see olemas).
Hiljemal kasutamisel märkasin parema hiireklahvi menüü küljes ühte stumble ikooni pärast tööriistariba allalaadimist. Ilmselt tuli mulle päris palju "pahna" sellega süsteemi kaasa, aga õilsa eesmärgi nimel ju võib. Igatahes StumbleUponile lisandus üks hea võimalus hiirega lehekülgi lemmikuks salvestada.

Suurim pluss Deliciousil on kasutusmugavus ja lihtsus, StumbleUponil sotsiaalne mõõde paremini välja toodud.
Suurim miinus Deliciousil on ehk mitte nii atraktiivne väljanägemine (lihtsuses peitubki võlu, tegelikult) aga StumbleUponil tundus see miinus kalduvat tööriistariba installeerimise poole. Samas ma ei uurinud ka päris põhjalikult, ehk oleks mõne lihtsama stumble'imise variandi ka leidnud. Foorumist ma ei leidnud oma küsimusele, kas ilma tööriistaribata antud keskkonda on võimalik kasutada.

Sellised mõtted põgusast "maitsvast komistamisest" (otsetõlge).
Minu delicious on delicious.com/maibrittkuuskmae, see on hiljuti avatud ühe konkursi tarbeks. Isiklikku, algset, on piinlik näidata, kuna ei ole seal koristamas käinud. Kõik mis arvutist tuli läks sinna üles, mistõttu peaks osa sisust privaatseks tegema.
Komistuskivide lehele panin sellise kasutajanime http://www.stumbleupon.com/stumbler/britake/, aga sealne konto on üsna tühi eelmainitud põhjusel.

Töö allikatega, viitamine ja viidete haldamine e-õppes. Esimene nädal.

Kirjutan vastuseks sellisele postitusele: http://viitamiskursus.wordpress.com/2010/04/12/esimene-nadal-sissejuhatus/

Mulle meeldisid väga viitamise 10 käsku - viitamine on minu jaoks eriti armas teema, kuna hetkel on meil koolis aktuaalsed aastatööd ning ülikoolis on loomulik, et ma pean üliõpilasena (omades oma osa viitamisest) oskama korrektselt viidata.
Mulle meeldib kõige rohkem blogis viitamine, seal ei ole vaja hakata nuputama, millist stiili kasutada - APA, MLA või Chicago. Lisaks veel küsimused, kas Vikipeediat arvestatakse või mitte (jah, pigem arvestatakse allikaid, millest artiklid kokku kirjutatud on, aga miks siis üks õppejõud jonnakalt vaid Vikipeediale viitas? - võib esitada retoorilisi küsimusi), kas ma peaksin lisama numbri ja joonealuse viite või sulgudes oleva kirjanduse loetelu katke... väga keeruline.
Õnneks on tänapäeva tehnoloogia väga uuenduslik ja teeb üliõpilase elu kergeks (ma ei soovitaks keeleõpetajana kunagi Google Translate'i, aga kui muidu ei saa, siis soovitan saadud tõlke alati üle kontrollida; nii on ilmselt ka kõikide veebimaterjalidega), seega olen avastanud väikese üliõpilase abimootori nimega Citation Machine, mis paneb sinu sissetrükitud andmed kenasti korrektsesse vormi. Kui ISBN numbrit tead, siis on veel parem, ei pea midagi sisse toksima (aga alati kontrolli, enne kui seda teadustöös kasutad).

Uudiste kirjutajana tean, et alati tuleb algallikale viidata ja jälgida, ega lool liiga karme piiranguid ei ole. Mul on omapärane kogemus enda läbiviidud intervjuuga, kus ajakirjanik võttis minu loo, kirjutas sellest sobivas mahus materjali oma nime all ümber ja esitas lehes. Kahjuks ei suuda ma originaalartiklit leida, aga otsingust on näha pealkiri "Pärnu kooli teeb USA kolledžiga koostööd". Loo ümberkirjutanu ei viidanud ei originaalartiklile ega selle autorile, aga kuna ta oli mu sõbranna, siis andsin talle andeks.

Kommenteeriks rusikareegleid ja 10 käsku järgnevalt:
Kui ma ülikooli sisseastumisesseed kirjutasin, olin küll omadega veidi puntras, aga viitamist ei unustanud. Ilmselt tegin seda erinevates stiilides, aga tundub, et tahtsin võimalikult palju viiteid ära näidata, ei tea kas selle pärast, et uhkem oleks või selle pärast kui palju vaeva ma nägin.
Praegu võingi öelda, et eksin selle reegli vastu, et viitamisel tuleb kasutada läbivat stiili, aga samas kõik on harjutatav, ma olen ka arenenud.
Kuskohast on pärit 10 käsu adaptatsioon viitamise kohta? Ma ilmselt olen viitamiskuulekas, korralikult kasutan (enamasti) viiteid. Kui tõesti aega ei ole, siis jätan viitamata, aga selle võib minu uneaja arvele panna.
Viitekogu ei taha hästi kolleegidega jagada, sest seal on mul üks segapudru.
Ahjaa, allikate kohta tahtsin kirjutada, et neid tuleb pidevalt uuendada, kuna informatsioon vananeb nii kiirelt, et kõigega ei jõua end kursiski hoida.

Töö allikatega, viitamine ja viidete haldamine e-õppes. Sissejuhatus. Esimene nädal.

Tere.

Kirjutan vastuseks sellisele postitusele: http://viitamiskursus.wordpress.com/2010/04/12/esimene-nadal-sissejuhatus/

Selline ma olengi. Pildistamise hetkel asusin tööl ja üritasin asjalikku nägu teha.

Olen ennast juba päris palju tutvustanud, küll eesti küll inglise keeles. Paraku on sellest blogist, mis oli algselt mõeldudki taolise Vikiülikooli kursuse jaoks, saanud minu Tallinna Ülikooli IMKE (Interactive Media and Knowledge Environments) inglisekeelne õpiblogi.
Taustast nii palju, et olen eluaegne Pärnakas ja eluaegne Ühisgümnaasiumis käija, kes oma õpetajahariduse hankis Tallinna Pedagoogikaülikoolist ning uut haridust juba uuemast, Tallinna Ülikoolist taga ajab ülalmainitud magistriõppe läbijana.
Töötan Pärnu Ühisgümnaasiumis inglise ja prantsuse keele õpetajana ja tiigrihüppe haridusportaali aineeksperdina.
Kõige selle kõrvalt kasvatan ka tubli koolieelikut Ukut, ja kui natuke rohkem aega on, laulan naiskoor "Lindas". Põhitähelepanu on hetkel õppimisele ja töötamisele suunatud.

Kursuselt ootan ma uusi põnevaid ressursse ja tegelikult panen ka ennast proovile, kas sel korral olen võimeline sellise kursuse lõpuni käima (kus ei ole reaalset käsku midagi lõpuni teha). Tuttavaid on ka tore kursusel kohata :)