1) Õpikeskkond on koht, kus tegeletakse õppetegevusega. See võib olla ükskõik, milline koht või internetikeskkond, milles olles omandatakse uusi teadmisi. Õpikeskkonad võmaludavad õpilastel end mugavalt tundes (aga ka vahest teadmatult õppides) õppida.
Selles aines käsitleme kindlasti veebikeskkondi, mis on mugavalt struktureeritud ning võimaldavad nii õppida, õpitut peegeldada kui ka tagasisidet saada.
2) Õpihaldussüsteemidest olen põgusalt kokku puutunud Moodle'iga, IVA-ga, VIKO-ga ja iCampusega või eestikeelse eCampusega (ega neil kahel peale keelelise erinevuse muud vahet ei olegi).
Ma analüüsiks neid viimaseid, kuna need on uusimad.
Positiivne taoliste õpihaldussüsteemide puhul on sotsiaalvõrgustiku mudel, mis võimaldab inimestel saada automaatset tagasisidet nii antud keskkonnas kui ka meili teel. Lisaks on seal võimalus faile lisada ja õppejõuga otse vestelda, samuti muude lisavidinate (kommuunid, grupid jms) lisamise võimalused. Kuna tegemist on ELGG-iga, siis olen enne selle süsteemi "maigu" suhu saanud just Koolielu portaalist, milles on võimalusi vaat et rohkemgi kui antud õpihaldussüsteemides.
Negatiivse poole pealt jäävad taolise keskkonna võimalused siiski kasinaks, ning sinna ei ole integreeritud automaatse tulemuse genereerimise võimalust, samuti paigutuvad sinna asetatud failid väga ebamugavalt järjestusse. Tundub, et antud keskkonda on vaja põhjalikult tuunida, et sellest asjalik õpihaldussüsteem saada.
Mulle meeldib kõige rohkem ehk IVA, mida sai Tiigrihüppe koolituse ajal proovida, see tundus väga loogiline ja mõnus hallata, kui Moodle jäi tiba keeruliseks, aga see võib tuleneda asjaolust, et mul oli seda väga vähe aega õppida. VIKO on väga suurte puudujääkidega algeline õpihaldussüsteem ning vajab massiivset täiendamist nagu iCampuski. WebCT-ga ei ole mul isiklikke kokkupuuteid olnud.
1 comment:
Paistab, et mu kallid kolleegid on selle iCampuse ja eCampusega parajalt segadust põhjustanud. Elgg ei ole mitte mingil juhul õpihaldussüsteem, kuigi seda kursuse läbiviimise keskkonnana kasutatakse.
Sellega, et VIKO massiivset täiendamist vajab, ei ole ma päris hästi nõus. VIKO sai loodud 2001 aastal piiratud ajaressursside ja oskustega ning tol hetkel oli see esimene eestikeelne õpikeskkond (kui Miksike välja jätta, minu arvates pole see kursuse läbiviimiseks mõeldud õpikeskkond, vaid õppematerjalide kogu). Siis oli selle eesmärgiks olla nö. hüppelaud, mida õpetajad aasta paar kasutavad ning seejärel mõne võimalusterohkema õpihaldussüsteemi peale üle kolivad. Ma arvan, et selle eesmärgi on VIKO täitnud. VIKO on umbes nagu Paint ja Moodle on umbes nagu Photoshop. Mõlema jaoks on oma eesmärk ja sihtgrupp.
Väike VIKO edasiarendus Veeb 2.0 suunas on ka pooleli ja ühes koolis (Tallinna Lilleküla Gümnaasium) juba testimisel. Uues VIKO’s on näiteks võimalik kursusele õppematerjale vistutada erinevatest veebikeskkondadest.
Post a Comment