Kirjutan vastuseks sellisele postitusele: http://viitamiskursus.wordpress.com/2010/04/12/esimene-nadal-sissejuhatus/
Mulle meeldisid väga viitamise 10 käsku - viitamine on minu jaoks eriti armas teema, kuna hetkel on meil koolis aktuaalsed aastatööd ning ülikoolis on loomulik, et ma pean üliõpilasena (omades oma osa viitamisest) oskama korrektselt viidata.
Mulle meeldib kõige rohkem blogis viitamine, seal ei ole vaja hakata nuputama, millist stiili kasutada - APA, MLA või Chicago. Lisaks veel küsimused, kas Vikipeediat arvestatakse või mitte (jah, pigem arvestatakse allikaid, millest artiklid kokku kirjutatud on, aga miks siis üks õppejõud jonnakalt vaid Vikipeediale viitas? - võib esitada retoorilisi küsimusi), kas ma peaksin lisama numbri ja joonealuse viite või sulgudes oleva kirjanduse loetelu katke... väga keeruline.
Õnneks on tänapäeva tehnoloogia väga uuenduslik ja teeb üliõpilase elu kergeks (ma ei soovitaks keeleõpetajana kunagi Google Translate'i, aga kui muidu ei saa, siis soovitan saadud tõlke alati üle kontrollida; nii on ilmselt ka kõikide veebimaterjalidega), seega olen avastanud väikese üliõpilase abimootori nimega Citation Machine, mis paneb sinu sissetrükitud andmed kenasti korrektsesse vormi. Kui ISBN numbrit tead, siis on veel parem, ei pea midagi sisse toksima (aga alati kontrolli, enne kui seda teadustöös kasutad).
Uudiste kirjutajana tean, et alati tuleb algallikale viidata ja jälgida, ega lool liiga karme piiranguid ei ole. Mul on omapärane kogemus enda läbiviidud intervjuuga, kus ajakirjanik võttis minu loo, kirjutas sellest sobivas mahus materjali oma nime all ümber ja esitas lehes. Kahjuks ei suuda ma originaalartiklit leida, aga otsingust on näha pealkiri "Pärnu kooli teeb USA kolledžiga koostööd". Loo ümberkirjutanu ei viidanud ei originaalartiklile ega selle autorile, aga kuna ta oli mu sõbranna, siis andsin talle andeks.
Kommenteeriks rusikareegleid ja 10 käsku järgnevalt:
Kui ma ülikooli sisseastumisesseed kirjutasin, olin küll omadega veidi puntras, aga viitamist ei unustanud. Ilmselt tegin seda erinevates stiilides, aga tundub, et tahtsin võimalikult palju viiteid ära näidata, ei tea kas selle pärast, et uhkem oleks või selle pärast kui palju vaeva ma nägin.
Praegu võingi öelda, et eksin selle reegli vastu, et viitamisel tuleb kasutada läbivat stiili, aga samas kõik on harjutatav, ma olen ka arenenud.
Kuskohast on pärit 10 käsu adaptatsioon viitamise kohta? Ma ilmselt olen viitamiskuulekas, korralikult kasutan (enamasti) viiteid. Kui tõesti aega ei ole, siis jätan viitamata, aga selle võib minu uneaja arvele panna.
Viitekogu ei taha hästi kolleegidega jagada, sest seal on mul üks segapudru.
Ahjaa, allikate kohta tahtsin kirjutada, et neid tuleb pidevalt uuendada, kuna informatsioon vananeb nii kiirelt, et kõigega ei jõua end kursiski hoida.
Küsimustega on mindud väga ülikoolikeskseks :)
1. Palu ühel oma kooli üliõpilasel ja ühel õppejõul oma sõnadega seletada, miks on viitamine oluline.
Ma arvan, et selgitused õppejõudude poolt on juba LeMillis antud ja üliõpilased ütlevad umbes samade sõnadega, kuna neid on nii õpetatud.
2. Leia veebist üks korrektselt algallikatele viitav õppematerjal ja üks mittekorretselt viitav õppematerjal. Mis on mittekorrektselt viitava materjali puudused?
Leidsin iseenda koostatud miniblogi, mis keskendub prantsuse keele päeva videote presentatsioonile, kus ma ei olnud ühtegi allikat ära märkinud. Selle tõttu ongi ilmselt see kursus ka mulle kasulikuks meeldetuletuseks, kuidas oleks viisakas viidata.
Teiseks tooks oma veidi korrektsemalt viidatud essee sellest samast blogist, mis on kenasti ära viidatud (ülikool teeb head).
Aga leidsin ühe väga hea viitamiskanali, Youtube'i, kus on vajalik algallikale viitamine, et mitte näidata end video omanikuna. Selles videos on hea näide, kuidas on tehtud mingi algdokument ja see muutmata jäänud kohati: " No copyright infringement intended. Copyright FreemantleMedia North America, Inc. Adam Lambert singing Mad World during Birth Year week on American Idol season 8 :)"
3. Millised nõudmised sead Sa oma üliõpilastele kirjalike tööde vormistamiseks ja viitamiseks? Kas Sinu õppeasutuses on kehtestatud üldised tööde vormistamise ja viitamise nõuded?
Ma arvan, et mina niipea üliõpilastega veel ei tegele, kuid ma eeldan, et kui ma saaksin mõne õpilase tööd juhendama, siis ma pakuks talle mõne materjali läbi lugemiseks ning kasutaks endale õpetatud tõdesid õpilasele edasi andmiseks. Kindlasti ei luba ma referaatides copy-paste teel tekkinud siniseid väljaprinditud lingikesi ja muid taolisi apsakaid töödes ilmuda. Meie koolis minu teada ühtset viitamisreeglistikku ei ole välja töötatud.
3 comments:
See üliõpilaselt ja õppejõult 1-küsimuse-intervjuu võtmine oli meil meelega just seepärast üles antud, et üldjuhul on üliõpilasel ja õppejõul vägagi erinevad seisukohad - Sul oleks oma oletust (et need ei erine) võimalik suht kergesti ümber lükata kui proovid mõnelt kaaskursuslaselt küsida. :-)
Aga ma ei mõeldnud siinkohal seda, et peaksid oma väga põhjalikku kodutööd täiendama.
Vastus Sinu küsimusele: kuna "Viitamise 10 käsu" puhul polnud me Hansuga kellelegi viidanud, siis peaks lugeja oletama, et tegu on meie originaalloominguga - ja nii ongi!
Aga algallikas (piibel) on ju olemas, millest idee pärineb. Ma tegelikult eeldasingi, et panite oma ajud kokku ja koostasite niisuguse teisenduse.
Vikipeedia kasutamisesse võib mitmeti kutsuda. Üliõpilaste uurimustöödes ja teadustekstides tuleks viidata algallikatele, mitte entsüklopeedia artiklitele. Välisülikoolides on õppijad Vikipeediale viitamise pärast isegi läbi kukutatud. Vikipeedia looja Jimmy Wales soovitus on: "For God sake, you’re in college; don’t cite the encyclopedia.".
Õppematerjalides viitan ma aeg-ajalt ise ka Vikipeedia artiklitele. Mõne teema puhul lihtsalt on juhtunud nii, et kõige kokkuvõtlikum lühiülevaade teemast ongi Vikipeedias. Ma olen sellel seisukohal, et õppematerjalide kokkupanekul võib õppejõud teiste loodut taaskasutades palju oma aega säästa. Õppejõu ülesanne on olemasolevate materjalide vahele seosed luua.
Ma arvan, et hea lahendus on see, kui kursuse viited sisaldavad nii kokkuvõtlikke veebilehekülgi (sh Vikipeedia artiklid) kui ka raamatuid ja teadusartikleid. Paljud viidatud raamatud ja artiklid ei pruugi õppijatele lihtsalt kättesaadavad olla, siis vähemalt saaksid nad mingi info Vikipeediast kätte. Õppejõu poolt valitud linkide puhul langeb ära see kriitika, et Vikipeedia ei pruugi olla usaldusväärne. Usaldusväärsuse tõstmiseks võib ju viidata ka konkreetsele versioonile artiklist.
Post a Comment