Kirjutan vastuseks sellisele postitusele: http://viitamiskursus.wordpress.com/2010/04/12/esimene-nadal-sissejuhatus/
Mulle meeldisid väga viitamise 10 käsku - viitamine on minu jaoks eriti armas teema, kuna hetkel on meil koolis aktuaalsed aastatööd ning ülikoolis on loomulik, et ma pean üliõpilasena (omades oma osa viitamisest) oskama korrektselt viidata.
Mulle meeldib kõige rohkem blogis viitamine, seal ei ole vaja hakata nuputama, millist stiili kasutada - APA, MLA või Chicago. Lisaks veel küsimused, kas Vikipeediat arvestatakse või mitte (jah, pigem arvestatakse allikaid, millest artiklid kokku kirjutatud on, aga miks siis üks õppejõud jonnakalt vaid Vikipeediale viitas? - võib esitada retoorilisi küsimusi), kas ma peaksin lisama numbri ja joonealuse viite või sulgudes oleva kirjanduse loetelu katke... väga keeruline.
Õnneks on tänapäeva tehnoloogia väga uuenduslik ja teeb üliõpilase elu kergeks (ma ei soovitaks keeleõpetajana kunagi Google Translate'i, aga kui muidu ei saa, siis soovitan saadud tõlke alati üle kontrollida; nii on ilmselt ka kõikide veebimaterjalidega), seega olen avastanud väikese üliõpilase abimootori nimega Citation Machine, mis paneb sinu sissetrükitud andmed kenasti korrektsesse vormi. Kui ISBN numbrit tead, siis on veel parem, ei pea midagi sisse toksima (aga alati kontrolli, enne kui seda teadustöös kasutad).
Uudiste kirjutajana tean, et alati tuleb algallikale viidata ja jälgida, ega lool liiga karme piiranguid ei ole. Mul on omapärane kogemus enda läbiviidud intervjuuga, kus ajakirjanik võttis minu loo, kirjutas sellest sobivas mahus materjali oma nime all ümber ja esitas lehes. Kahjuks ei suuda ma originaalartiklit leida, aga otsingust on näha pealkiri "Pärnu kooli teeb USA kolledžiga koostööd". Loo ümberkirjutanu ei viidanud ei originaalartiklile ega selle autorile, aga kuna ta oli mu sõbranna, siis andsin talle andeks.
Kommenteeriks rusikareegleid ja 10 käsku järgnevalt:
Kui ma ülikooli sisseastumisesseed kirjutasin, olin küll omadega veidi puntras, aga viitamist ei unustanud. Ilmselt tegin seda erinevates stiilides, aga tundub, et tahtsin võimalikult palju viiteid ära näidata, ei tea kas selle pärast, et uhkem oleks või selle pärast kui palju vaeva ma nägin.
Praegu võingi öelda, et eksin selle reegli vastu, et viitamisel tuleb kasutada läbivat stiili, aga samas kõik on harjutatav, ma olen ka arenenud.
Kuskohast on pärit 10 käsu adaptatsioon viitamise kohta? Ma ilmselt olen viitamiskuulekas, korralikult kasutan (enamasti) viiteid. Kui tõesti aega ei ole, siis jätan viitamata, aga selle võib minu uneaja arvele panna.
Viitekogu ei taha hästi kolleegidega jagada, sest seal on mul üks segapudru.
Ahjaa, allikate kohta tahtsin kirjutada, et neid tuleb pidevalt uuendada, kuna informatsioon vananeb nii kiirelt, et kõigega ei jõua end kursiski hoida.